Olen varsti juba kaks nädalat
Budapestis olnud. Et tegemist on üldsegi esimese korraga, mil oma jalga siia
riiki tõstnud, olen juurelnud selle üle, et kus ma täpselt olen. Esiteks laen
üles hulga kaarte ning lõpuks laon lagedale ka oma demagoogilise teooria Ida-
ja Kesk-Euroopa geopoliitilisest mõtestamisest. Miks ta demagoogiline on, näete
hiljem ise, aga ühe esileedi mees, keda tuntakse ka akronüümi järgi, mis
sarnaneb äravahetamiseni mõiste Traumatic Head Injury akronüümiga, pole näiteks
vist selle peale tulnud, kui Eestit mõttetuulesuunaga NW siit Baltikumist lahti
rebis. Mitte, et mul nüüd tema vastu sellepärast midagi oleks või et temast kuidagi halvasti arvaks.
Alustagem algusest ja kõigepealt soovin
avaldada oma siirast heameelt selle üle, et olen Gruusiast jõudnud tagasi meie
suurele kodumaale Euroopa Liitu, kus kõik rahvad on omavahel sõbrad; kus ei
tunta rassivaenu; kus rikkust on nii palju, et üks ametkond võib maksta toetusi
selle eest, et toodetaks üleliigset teravilja ja seesama ametkond kaks korrust
allpool maksab toetusi selle eest, et üleliigset teravilja hävitada; kus kuue
kuni kümne viisaastaku pärast on katkuna vaenupisikut kandev rahvuslus isegi
oma mõõdukas vormis internatsionalismi vaimu poolt lämmatatud, visatud ajaloo
prügikasti kui 19. sajandi väärkonstruktsioon! Ja siis me kõik joome limonaadi
(loomulikult suhkru- ja gaasivaba, sest tolleks ajaks on nii kahjulikud ained
keelatud)!
| Tsoonid |
![]() |
| Kultuur |
| Sloveeniaga |
![]() |
| Sloveeniata |
![]() |
| Ida-Euroopa CIA Factbookis |
![]() | |
| ÜRO liigitused - punane Ida-Euroopa; sinine Põhja-Euroopa |
Üks isik, kes on Eestis viimastel
aastatel tuntust kogunud sellega, et ta on Eesti esileedi mees, väitis 14.
detsembril 1999. aastal Rootsi Rahvusvahelise Suhete Instituudis peetud kõnes, et
Eesti on Põhjala riik. Sellega võib nii mitmeski mõttes nõustuda, kui silm
pigistada selles osas, et lätlastega oleme 700 aastat Liivimaad jaganud ning et
meie saatus ja ajalugu sel perioodil võrdlemisi äravahetamiseni sarnased on
olnud. Kui me aga koos Põhjalasse saame kuuluda, pole ju sellel ka häda midagi.
Oma väidet kaitses ta argumendiga, et Eesti on jõulumaa, kuulub jõulude
kultuuri:
„We live in Yule-land, the
area where one and the same word signifies both the birth of Christ as well as
the solstice, the return of the sun, one of the two highpoints in the
pre-Christian Calendar of the hyperboreans. Jõulin Estonian, Joulu in
Finland, Jul in Sweden, Norway, Denmark and Jol in Iceland. On the British Isles, Yule. AtYule-tide, Jultid, Jõuluaeg, we burn the Yule-log, a symbol of warmth and
light at the darkest and coldest of times. The Yule-swath that extends from
Iceland and Britain through the Scandinavians to the Finnic lands that include
Estonia, ends there. In Latvia Yule is Ziemastvetki, in Lithuania Kaledos, in Russia Rozhdestvo.“
Mulle see jõulumaa teooria
meeldib, kuid siinkohal ma ütlen, et ei tasuks peatuda üksnes sõna "jõulud’" kasutamise või mittekasutamisega. Võttes arvesse kõik need riigid, mida üks või
teine organisatsioon või instituut peab Ida-Euroopaks, kasutatakse üht sõna
veel, millel on alati üks tähendus. Tegemist on sõnaga "kurva", mille kirjapilt
võib olla veel ka "kurwa" (poola k.), "curva" (rumeenia k.) "курва“ (vene,
valgevene, ukraina, bulgaaria, makedoonia ja ehk ka serbia, kus kasutatakse
tegelikult nii kirillitsat kui ka ladina tähestikku). Eestis seda sõna ei
kasutata. Või no vähemalt mitte selles kontekstis. Meil on ta sõna „kurb“
omastavas käändes. Me kasutame seda sõna ka tegelikult nii nagu seda tehakse
Skandinaavias ja Lääne-Euroopas – kurvi mõistes. Tegelikult pole sõna "kurva“ läti
ja leedu keeles päris ametlik sõnaraamatusõna, kuid seda kasutatakse
laialdaselt. Seepärast on märgitud need riigid oranžiga. Lätit ja Leedut võib pidada Kurva-Euroopa piirialaks, mis
sellegipoolest on kurvakultuurist tugevasti mõjutatud.
| Euroopa maad, kus "kurva" ei tähenda kurvi, vaid, noh, midagi sootuks muud |
Miks see sõna "kurva" nii oluline
on? Oluliseks on see saanud just nimelt seetõttu, et seda kasutatakse tihtilugu
situatsioonides, kus midagi äkitselt ja ootamatult halvasti läheb. Ehitusel
kukub tellis varbale või mees, kes pidi redelit hoidma, läks selle asemel
soojaku taha päikesevarju suitsu tegema ja teine mees koos värvipotiga alla
sadas. Või objektijuht oli toonud üheksase ventiilitihendi asemel kuue-poolese
või tihendi asemel sootuks mingisuguse odava Albaania alumiiniumsulamist kinnituskolbijuraka,
mis niikuinii kuhugi ei kõlba. Aga et demograafiline situatsioon on selline,
nagu ta on ja meie suure kodumaa idaosast minnakse ikka lääne poole üldfüüsilist
tööd tegema, siis seda sõna kostub tellingutelt üha enam. Ja lääne inimesed
võivadki seostada idast tulnud inimeste ühist nimetajad just selle sõna
kasutamisega. Kuid meie.. meie seda ei tee! Ja nõnda pole me nemad. Vähemalt
enda teada. Ja nõnda liigubki Eesti Põhjalasse!
Lõpetuseks võin ma öelda, et olen
enda geopoliitilise asukoha lahti mõtestanud. Ma asun Kurva-Euroopa lääneosas
ja enda kurvikultuurist sootuks väljas. Igatahes ma loodan, et ma kellegi nüüd
selle postitusega teenimatult liiga ei teinud. Need riigid ju meeldivad mulle kordades enam kui läänepoolsed igavad kurvikultuurimaad. Seetõttu ei tasuks seda lugeda kui tõsiteaduslikku geopoliitikaajakirja - tegemist on ju meelelahutusliku veebiväljaande Gruusia24 tütarportaaliga.
Peatse kohtumiseni!
Raisk!




No comments:
Post a Comment