Asukohamaa asukoha geopoliitiline mõtestamine

Olen varsti juba kaks nädalat Budapestis olnud. Et tegemist on üldsegi esimese korraga, mil oma jalga siia riiki tõstnud, olen juurelnud selle üle, et kus ma täpselt olen. Esiteks laen üles hulga kaarte ning lõpuks laon lagedale ka oma demagoogilise teooria Ida- ja Kesk-Euroopa geopoliitilisest mõtestamisest. Miks ta demagoogiline on, näete hiljem ise, aga ühe esileedi mees, keda tuntakse ka akronüümi järgi, mis sarnaneb äravahetamiseni mõiste Traumatic Head Injury akronüümiga, pole näiteks vist selle peale tulnud, kui Eestit mõttetuulesuunaga NW siit Baltikumist lahti rebis. Mitte, et mul nüüd tema vastu sellepärast midagi oleks või et temast kuidagi halvasti arvaks.

Alustagem algusest ja kõigepealt soovin avaldada oma siirast heameelt selle üle, et olen Gruusiast jõudnud tagasi meie suurele kodumaale Euroopa Liitu, kus kõik rahvad on omavahel sõbrad; kus ei tunta rassivaenu; kus rikkust on nii palju, et üks ametkond võib maksta toetusi selle eest, et toodetaks üleliigset teravilja ja seesama ametkond kaks korrust allpool maksab toetusi selle eest, et üleliigset teravilja hävitada; kus kuue kuni kümne viisaastaku pärast on katkuna vaenupisikut kandev rahvuslus isegi oma mõõdukas vormis internatsionalismi vaimu poolt lämmatatud, visatud ajaloo prügikasti kui 19. sajandi väärkonstruktsioon! Ja siis me kõik joome limonaadi (loomulikult suhkru- ja gaasivaba, sest tolleks ajaks on nii kahjulikud ained keelatud)!

Tsoonid

Siinkohal tuleks siiski arvestada, et mitte kogu Euroopa ei ole Euroopa Liit ja meie kodumaa on nii suur ja võimas, et rumal oleks mõtestamisega peatuda pelgalt selle juures. Ungari asupaika on kirjeldatud mitmeti. Enamasti peetakse seda osaks Kesk- ja Ida-Euroopast, mis omakorda omab erinevaid tähendusi, sest raske on sellele piire seada. Kas näiteks Leedu kuuluks sinna? Miks? Või miks mitte?Või piirduda Visegradi grupi riikidega (Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari)? Või sootuks on tegemist suurema Kesk-Euroopaga, kuhu kuuluvad ka Saksamaa ja Šveits, aga miks mitte Sloveenia? Erinevaid võimalusi on mitmeid.

Kultuur

Sloveeniaga

Sloveeniata

Ida-Euroopa CIA Factbookis

Kultuuri järgi võiks ju ka Eestit pidada mingi teooria kohaselt Kesk-Euroopa riigiks. Küllap aga rahuldame meie ÜRO liigitusega, kus Euroopa on suuresti jaotatud Külma sõja aegse maailmajaotuse järgi, kuid meie oleme pandud Põhja-Euroopa kategooriasse. Mõne teise Külma sõja aegse maailmajaotuse järgi oleme samas ju isegi Ida-Euroopas. Erinevad teaduslikud institutsioonid, organisatsioonid jms näevad asju oma pilguga. Ja sellega ei pruugi jällegi nõustuda teised. Iga inimene võib mõnd kriteeriumit oluliseks pidades oma teooria luua ja siis selle järgi riike või piirkondi vastavalt liigitada regioonideks või piirkondadeks. Eks see kõik üks osake geopoliitikast olegi. Neid erinevaid versioone on ju tohutult palju!

ÜRO liigitused - punane Ida-Euroopa; sinine Põhja-Euroopa

Erinevaid liigitusi pakub ka Edward Lucas, kes toob välja näiteks mustlaste Euroopa (kuhu ka Ungari kuulub).

Üks isik, kes on Eestis viimastel aastatel tuntust kogunud sellega, et ta on Eesti esileedi mees, väitis 14. detsembril 1999. aastal Rootsi Rahvusvahelise Suhete Instituudis peetud kõnes, et Eesti on Põhjala riik. Sellega võib nii mitmeski mõttes nõustuda, kui silm pigistada selles osas, et lätlastega oleme 700 aastat Liivimaad jaganud ning et meie saatus ja ajalugu sel perioodil võrdlemisi äravahetamiseni sarnased on olnud. Kui me aga koos Põhjalasse saame kuuluda, pole ju sellel ka häda midagi. Oma väidet kaitses ta argumendiga, et Eesti on jõulumaa, kuulub jõulude kultuuri:

„We live in Yule-land, the area where one and the same word signifies both the birth of Christ as well as the solstice, the return of the sun, one of the two highpoints in the pre-Christian Calendar of the hyperboreans. Jõulin Estonian, Joulu in Finland, Jul in Sweden, Norway, Denmark and Jol in Iceland. On the British Isles, Yule. AtYule-tide, Jultid, Jõuluaeg, we burn the Yule-log, a symbol of warmth and light at the darkest and coldest of times. The Yule-swath that extends from Iceland and Britain through the Scandinavians to the Finnic lands that include Estonia, ends there. In Latvia Yule is Ziemastvetki, in Lithuania Kaledos, in Russia Rozhdestvo.“

Mulle see jõulumaa teooria meeldib, kuid siinkohal ma ütlen, et ei tasuks peatuda üksnes sõna "jõulud’" kasutamise või mittekasutamisega. Võttes arvesse kõik need riigid, mida üks või teine organisatsioon või instituut peab Ida-Euroopaks, kasutatakse üht sõna veel, millel on alati üks tähendus. Tegemist on sõnaga "kurva", mille kirjapilt võib olla veel ka "kurwa" (poola k.), "curva" (rumeenia k.) "курва“ (vene, valgevene, ukraina, bulgaaria, makedoonia ja ehk ka serbia, kus kasutatakse tegelikult nii kirillitsat kui ka ladina tähestikku). Eestis seda sõna ei kasutata. Või no vähemalt mitte selles kontekstis. Meil on ta sõna „kurb“ omastavas käändes. Me kasutame seda sõna ka tegelikult nii nagu seda tehakse Skandinaavias ja Lääne-Euroopas – kurvi mõistes. Tegelikult pole sõna "kurva“ läti ja leedu keeles päris ametlik sõnaraamatusõna, kuid seda kasutatakse laialdaselt. Seepärast on märgitud need riigid oranžiga. Lätit ja Leedut võib pidada Kurva-Euroopa piirialaks, mis sellegipoolest on kurvakultuurist tugevasti mõjutatud.

Euroopa maad, kus "kurva" ei tähenda kurvi, vaid, noh, midagi sootuks muud

Miks see sõna "kurva" nii oluline on? Oluliseks on see saanud just nimelt seetõttu, et seda kasutatakse tihtilugu situatsioonides, kus midagi äkitselt ja ootamatult halvasti läheb. Ehitusel kukub tellis varbale või mees, kes pidi redelit hoidma, läks selle asemel soojaku taha päikesevarju suitsu tegema ja teine mees koos värvipotiga alla sadas. Või objektijuht oli toonud üheksase ventiilitihendi asemel kuue-poolese või tihendi asemel sootuks mingisuguse odava Albaania alumiiniumsulamist kinnituskolbijuraka, mis niikuinii kuhugi ei kõlba. Aga et demograafiline situatsioon on selline, nagu ta on ja meie suure kodumaa idaosast minnakse ikka lääne poole üldfüüsilist tööd tegema, siis seda sõna kostub tellingutelt üha enam. Ja lääne inimesed võivadki seostada idast tulnud inimeste ühist nimetajad just selle sõna kasutamisega. Kuid meie.. meie seda ei tee! Ja nõnda pole me nemad. Vähemalt enda teada. Ja nõnda liigubki Eesti Põhjalasse!

Lõpetuseks võin ma öelda, et olen enda geopoliitilise asukoha lahti mõtestanud. Ma asun Kurva-Euroopa lääneosas ja enda kurvikultuurist sootuks väljas. Igatahes ma loodan, et ma kellegi nüüd selle postitusega teenimatult liiga ei teinud. Need riigid ju meeldivad mulle kordades enam kui läänepoolsed igavad kurvikultuurimaad. Seetõttu ei tasuks seda lugeda kui tõsiteaduslikku geopoliitikaajakirja - tegemist on  ju meelelahutusliku veebiväljaande Gruusia24 tütarportaaliga.

Peatse kohtumiseni!



Raisk!