Mustlased

Sõna “mustlane” on eesti keeli üsna lihtne ja maalähedane nimetus ühe rahva kohta. Aga erilist vahet pole, sest Eestis on mustlasi vähe. Probleeme tekitab see võib-olla poliitkorrektsetel, kes soovivad leida asendussõna “neegri” kohta. “Mustanahaline” longab liiga pikalt ja keeletalgutel välja pakutud “pruunlane” viitab pigem ühes populaarses animasarjas Mr Hankey nime all tuntud tegelasele. Mustlaste endi keele järgi peaks neid nimetama “romadeks” või “romideks”. Rom tähendab ju inimest. Aga, kurat võtku, mõni lihtsameelne hakkab siis neid segi ajama roomlastega. Inglise keeles tuleb nimi “gypsy” kreekakeelsest sõnast “Aigyptioi”, mis tähistab egiptlast. Ega see ka päris õige pole. Mitmetes siinse piirkonna keeltes (ungari k “cigány”) tuleb väidetavalt teisest kreekakeelsest sõnast “Atsinganos”, mis hoopiski “puutumatut”. Aga kui juba puutumisest rääkida, siis minul mustlastega erilist kokkupuudet pole olnud, mistõttu see viimane sobibki kõige paremini.

Ma ei saanud alguses üldse aru, millised on mustlased ja millised mitte. Tegelikult ei saa siiani pihta. Riides käivad kõik samamoodi, käituvad samamoodi. Mõnel võib olla tumedam nahavärv, aga ka ungarlasel võib olla tumedam nahavärv. Ma ju tulin otse Gruusiast, kus mustlaste riietus ja rahaanuv käitumine torkas silma. Naised palusid pealetükkivalt üheksat last süles hoides rahalist toetust. Mõned lapsed paigutati tänavale pappalusele, millel kutsikasilmi tehes üritati kõrvalolevasse purki möödujatelt münti meelitada. Tänaval järele jooksvale mustlaslapsele paarkümmend tetrit andes hüppas nurga tagant välja 20 samasugust, kes samuti oma osa nõudsid. Sellistesse situatsioonidesse sattununa hakkasid juba refleksist kurjalt hüüdma “Ara-ara-ara!!”  Irooniline on see, et väidetavalt on Gruusia mustlased hoopiski kurdi rahvusest.

Tõsi, ma elan Keleti pályaudvari (Ida raudteejaama) lähedal ja seega leidub mõni mustlase välimusega tegelane, kes üritab suitsu ja kodukootud kindaid müüa, aga ärilist tegevust mina maha ei laida. Las müüvad. Kodutute ja kerjuste hulgas pole ma näinud ühtegi mustlast, pigem on tegu elu hammasrataste vahele jäänud ungarlastega. Minuga pole kordagi juhtunud seda, et keegi tuleks otseselt ja isiklikult raha anuma. Seega pole ka otsest kokkupuudet.

Räägitakse küll, et teatud piirkondades, kus mustlaste arvukus suurem, on ka mitmeid probleeme. Nimelt üks pooleldi inglise, pooleldi ungari päritolu ajakirjanik rääkis, et tema ema on pärit ühest väiksemast linnast, kus suviti lülitatakse vesi ja elekter välja, sest suure osa moodustavad mustlased ja ilmselt siis tekib probleeme arvete maksmisega, mis mõjutab kogu ülejäänud kogukonda.

Keleti pályaudvar kunagi ammusel a'al

Samas piirneb minu piirkond VIII piirkonaga, mida ajalooliselt tuntakse Józsefvárose või Josefstadti nime all (ehkki kogu ulatuses on VIII piirkond siiski Józsefváros-Kerepesdűlő-Tisztviselőtelep).  Lisaks on piirkond tuntud suure mustlaste kogukonna poolest. Kui ma ütlen, et elan Keleti pályaudvari läheduses, siis esimene reaktsioon on tihtipeale: "Aaaa, mustlaste rajoonis." Ca 82 000 naaberipiirkonna elanikust moodustavad mustlased 3,4%, mis minu jaoks ei ole just ilmatu suur protsent. Miskipärast hoiatas korterisse sisse kolides ka omanik, et piirkonnas on palju mustlasi. Samas ta lisas koheselt, et ma ei peaks muretsema, sest “siinsed mustlased on tsiviliseeritud”. Ma ei muretsenudki. Ega muretse siiamaani.

Homne teema: ungarlased.

Mõni kuu hiljem...

Eelmise blogipostituse kirjutasin siia 5. septembril. Ma ei teadnud siis Budapestist mitte midagi – olin noor ja loll. Nüüd on kätte jõudnud 15./16. detsember (sõltub, mis ajatsooni järgi vaadata). Olen mitu kuud vanem kui 5. septembril, aga endiselt umbes sama loll. Aga lolli ei peata miski. Järgnevalt määrin ekraani mõningase jutuga teatud teemade kohta. Et tänapäeva inimene ei suuda liigpikki tekste seedida, jaotan jutud mõne päeva peale laiali.

Budapest

Budapest on jaotatud 23 piirkonnaks. Piirkonnad kannavad nimede asemel numbreid. Miks? Administratiivselt lihtsam. Budapestis on mitmeid ajaloolisi piirkondi, aga kui neid kõiki hakata nimeliselt nimetama, siis näiteks II piirkond võiks kanda nime Adyliget-Budakeszierdő-Budaliget-Csatárka-Erzsébetliget-Erzsébettelek-Felhévíz-Gercse-Hársakalja-Hárshegy-Hűvösvölgy-Kővár-Kurucles-Lipótmező-Máriaremete-Nyék-Országút-Pálvölgy-Pasarét-Pesthidegkút-Ófalu-Petneházy-rét-Remetekertváros-Rézmál-Rózsadomb-Szemlőhegy-Széphalom-Szépilona-Szépvölgy-Törökvész-Újlak-Vérhalom-Víziváros-Zöldmál. Aja vältel on linn kasvanud ja sellega liitunud ümberkaudsed külad. Nendest ka nimed. Mina elan VII piirkonnas. Tegelikult koosneb VII piirkond ainult ühest ajaloolisest paigast – Erzsébetvárosest. Solidaarsuse mõttes II piirkonna vastu kasutatakse ikkagi nime “VII piirkond”, kuigi võiks vabalt öelda, et elan Erzsébetvároses. Erzsébetváros saab oma nime Austria keisrinna ja Ungari kuninganna Elisabethilt (keiser Franz Joseph I abikaasa). Ajalooliselt tuntakse Erzsébetvárost kui juutide piirkonda ja minu kodule võrdlemisi lähedal asub ka II Maailmasõja aegne juudigeto. Tänapäeval on see kõva peopaik. Seega päris peen koht, kus elada. Minu piirkonnas elab ca 63 000 inimest. Pindala on vaid veidi üle 2 ruutkilomeetri ja seega on tegemist kõige tihedamalt asustatud piirkonnaga Budapestis. 

Minu oma on see imepisike seal keskel

Oma piirkonnast jauran ma seetõttu, et Budapestis on linn detsentraliseeritud. Iga piirkond on justkui linn linnas – oma seaduste ja kõige sellisega. Näiteks päris südalinna keskosas, V piirkonnas, ei tohi pärast kella kümmet või ühtteist õhtul poest alkoholi osta, meil selliseid keelumuresid pole. See küll mind ja mulle külla saabunud punase näoga direktorihärrat ei takistanud - poemüüja andis meile musta kilekoti ja käskis salaja musta katte tagant kott õlut täis laadida. Lõi veel masinast läbi ka. Ju tal oli aparaadil kell ümber seadistatud või lihtsalt ükskõik. Pigem ükskõik. Lisaks on kodutuks olemine (kodutus) seadusega keelatud, kuid nagu ma olen aru saanud, kuulub ka see linnaosade pädevuse. Võib-olla ma selle detaili puhul eksin, sest mu ungari keele oskus piirdub sõnadega “halló” (tere ja nägemist) “szia” (tere ja nägemist) ning “köszönöm” (aitäh). Sellisel juhul võiksid mõnel tänaval olla avalikult ja seaduslikult kodutu, teisel nii säläjä, nagu ütleks Henrik Sal-Saller. Linna detsentraliseeritus toob omakorda kaasa probleeme – suuremate projektide jaoks on vaja kas kõikide või vastavalt asjaosaliste piirkondade nõusolekut. Plussideks on see, et.... eeee... ollakse lähemal valijaskonnale või midagi säherdust... no igatahes sain ma oma linnaosa polgármesterilt Zsolt Vattamánylt postkasti jõulutervituse. Tänan väga, Zsoldipoiss (vaatamata sellele, et kuulud Fideszisse)! Ära siis hakka mingeid piiranguid siin rakendama!

Järgmise päeva teema: mustlased.