Mustlased

Sõna “mustlane” on eesti keeli üsna lihtne ja maalähedane nimetus ühe rahva kohta. Aga erilist vahet pole, sest Eestis on mustlasi vähe. Probleeme tekitab see võib-olla poliitkorrektsetel, kes soovivad leida asendussõna “neegri” kohta. “Mustanahaline” longab liiga pikalt ja keeletalgutel välja pakutud “pruunlane” viitab pigem ühes populaarses animasarjas Mr Hankey nime all tuntud tegelasele. Mustlaste endi keele järgi peaks neid nimetama “romadeks” või “romideks”. Rom tähendab ju inimest. Aga, kurat võtku, mõni lihtsameelne hakkab siis neid segi ajama roomlastega. Inglise keeles tuleb nimi “gypsy” kreekakeelsest sõnast “Aigyptioi”, mis tähistab egiptlast. Ega see ka päris õige pole. Mitmetes siinse piirkonna keeltes (ungari k “cigány”) tuleb väidetavalt teisest kreekakeelsest sõnast “Atsinganos”, mis hoopiski “puutumatut”. Aga kui juba puutumisest rääkida, siis minul mustlastega erilist kokkupuudet pole olnud, mistõttu see viimane sobibki kõige paremini.

Ma ei saanud alguses üldse aru, millised on mustlased ja millised mitte. Tegelikult ei saa siiani pihta. Riides käivad kõik samamoodi, käituvad samamoodi. Mõnel võib olla tumedam nahavärv, aga ka ungarlasel võib olla tumedam nahavärv. Ma ju tulin otse Gruusiast, kus mustlaste riietus ja rahaanuv käitumine torkas silma. Naised palusid pealetükkivalt üheksat last süles hoides rahalist toetust. Mõned lapsed paigutati tänavale pappalusele, millel kutsikasilmi tehes üritati kõrvalolevasse purki möödujatelt münti meelitada. Tänaval järele jooksvale mustlaslapsele paarkümmend tetrit andes hüppas nurga tagant välja 20 samasugust, kes samuti oma osa nõudsid. Sellistesse situatsioonidesse sattununa hakkasid juba refleksist kurjalt hüüdma “Ara-ara-ara!!”  Irooniline on see, et väidetavalt on Gruusia mustlased hoopiski kurdi rahvusest.

Tõsi, ma elan Keleti pályaudvari (Ida raudteejaama) lähedal ja seega leidub mõni mustlase välimusega tegelane, kes üritab suitsu ja kodukootud kindaid müüa, aga ärilist tegevust mina maha ei laida. Las müüvad. Kodutute ja kerjuste hulgas pole ma näinud ühtegi mustlast, pigem on tegu elu hammasrataste vahele jäänud ungarlastega. Minuga pole kordagi juhtunud seda, et keegi tuleks otseselt ja isiklikult raha anuma. Seega pole ka otsest kokkupuudet.

Räägitakse küll, et teatud piirkondades, kus mustlaste arvukus suurem, on ka mitmeid probleeme. Nimelt üks pooleldi inglise, pooleldi ungari päritolu ajakirjanik rääkis, et tema ema on pärit ühest väiksemast linnast, kus suviti lülitatakse vesi ja elekter välja, sest suure osa moodustavad mustlased ja ilmselt siis tekib probleeme arvete maksmisega, mis mõjutab kogu ülejäänud kogukonda.

Keleti pályaudvar kunagi ammusel a'al

Samas piirneb minu piirkond VIII piirkonaga, mida ajalooliselt tuntakse Józsefvárose või Josefstadti nime all (ehkki kogu ulatuses on VIII piirkond siiski Józsefváros-Kerepesdűlő-Tisztviselőtelep).  Lisaks on piirkond tuntud suure mustlaste kogukonna poolest. Kui ma ütlen, et elan Keleti pályaudvari läheduses, siis esimene reaktsioon on tihtipeale: "Aaaa, mustlaste rajoonis." Ca 82 000 naaberipiirkonna elanikust moodustavad mustlased 3,4%, mis minu jaoks ei ole just ilmatu suur protsent. Miskipärast hoiatas korterisse sisse kolides ka omanik, et piirkonnas on palju mustlasi. Samas ta lisas koheselt, et ma ei peaks muretsema, sest “siinsed mustlased on tsiviliseeritud”. Ma ei muretsenudki. Ega muretse siiamaani.

Homne teema: ungarlased.

Mõni kuu hiljem...

Eelmise blogipostituse kirjutasin siia 5. septembril. Ma ei teadnud siis Budapestist mitte midagi – olin noor ja loll. Nüüd on kätte jõudnud 15./16. detsember (sõltub, mis ajatsooni järgi vaadata). Olen mitu kuud vanem kui 5. septembril, aga endiselt umbes sama loll. Aga lolli ei peata miski. Järgnevalt määrin ekraani mõningase jutuga teatud teemade kohta. Et tänapäeva inimene ei suuda liigpikki tekste seedida, jaotan jutud mõne päeva peale laiali.

Budapest

Budapest on jaotatud 23 piirkonnaks. Piirkonnad kannavad nimede asemel numbreid. Miks? Administratiivselt lihtsam. Budapestis on mitmeid ajaloolisi piirkondi, aga kui neid kõiki hakata nimeliselt nimetama, siis näiteks II piirkond võiks kanda nime Adyliget-Budakeszierdő-Budaliget-Csatárka-Erzsébetliget-Erzsébettelek-Felhévíz-Gercse-Hársakalja-Hárshegy-Hűvösvölgy-Kővár-Kurucles-Lipótmező-Máriaremete-Nyék-Országút-Pálvölgy-Pasarét-Pesthidegkút-Ófalu-Petneházy-rét-Remetekertváros-Rézmál-Rózsadomb-Szemlőhegy-Széphalom-Szépilona-Szépvölgy-Törökvész-Újlak-Vérhalom-Víziváros-Zöldmál. Aja vältel on linn kasvanud ja sellega liitunud ümberkaudsed külad. Nendest ka nimed. Mina elan VII piirkonnas. Tegelikult koosneb VII piirkond ainult ühest ajaloolisest paigast – Erzsébetvárosest. Solidaarsuse mõttes II piirkonna vastu kasutatakse ikkagi nime “VII piirkond”, kuigi võiks vabalt öelda, et elan Erzsébetvároses. Erzsébetváros saab oma nime Austria keisrinna ja Ungari kuninganna Elisabethilt (keiser Franz Joseph I abikaasa). Ajalooliselt tuntakse Erzsébetvárost kui juutide piirkonda ja minu kodule võrdlemisi lähedal asub ka II Maailmasõja aegne juudigeto. Tänapäeval on see kõva peopaik. Seega päris peen koht, kus elada. Minu piirkonnas elab ca 63 000 inimest. Pindala on vaid veidi üle 2 ruutkilomeetri ja seega on tegemist kõige tihedamalt asustatud piirkonnaga Budapestis. 

Minu oma on see imepisike seal keskel

Oma piirkonnast jauran ma seetõttu, et Budapestis on linn detsentraliseeritud. Iga piirkond on justkui linn linnas – oma seaduste ja kõige sellisega. Näiteks päris südalinna keskosas, V piirkonnas, ei tohi pärast kella kümmet või ühtteist õhtul poest alkoholi osta, meil selliseid keelumuresid pole. See küll mind ja mulle külla saabunud punase näoga direktorihärrat ei takistanud - poemüüja andis meile musta kilekoti ja käskis salaja musta katte tagant kott õlut täis laadida. Lõi veel masinast läbi ka. Ju tal oli aparaadil kell ümber seadistatud või lihtsalt ükskõik. Pigem ükskõik. Lisaks on kodutuks olemine (kodutus) seadusega keelatud, kuid nagu ma olen aru saanud, kuulub ka see linnaosade pädevuse. Võib-olla ma selle detaili puhul eksin, sest mu ungari keele oskus piirdub sõnadega “halló” (tere ja nägemist) “szia” (tere ja nägemist) ning “köszönöm” (aitäh). Sellisel juhul võiksid mõnel tänaval olla avalikult ja seaduslikult kodutu, teisel nii säläjä, nagu ütleks Henrik Sal-Saller. Linna detsentraliseeritus toob omakorda kaasa probleeme – suuremate projektide jaoks on vaja kas kõikide või vastavalt asjaosaliste piirkondade nõusolekut. Plussideks on see, et.... eeee... ollakse lähemal valijaskonnale või midagi säherdust... no igatahes sain ma oma linnaosa polgármesterilt Zsolt Vattamánylt postkasti jõulutervituse. Tänan väga, Zsoldipoiss (vaatamata sellele, et kuulud Fideszisse)! Ära siis hakka mingeid piiranguid siin rakendama!

Järgmise päeva teema: mustlased. 

Asukohamaa asukoha geopoliitiline mõtestamine

Olen varsti juba kaks nädalat Budapestis olnud. Et tegemist on üldsegi esimese korraga, mil oma jalga siia riiki tõstnud, olen juurelnud selle üle, et kus ma täpselt olen. Esiteks laen üles hulga kaarte ning lõpuks laon lagedale ka oma demagoogilise teooria Ida- ja Kesk-Euroopa geopoliitilisest mõtestamisest. Miks ta demagoogiline on, näete hiljem ise, aga ühe esileedi mees, keda tuntakse ka akronüümi järgi, mis sarnaneb äravahetamiseni mõiste Traumatic Head Injury akronüümiga, pole näiteks vist selle peale tulnud, kui Eestit mõttetuulesuunaga NW siit Baltikumist lahti rebis. Mitte, et mul nüüd tema vastu sellepärast midagi oleks või et temast kuidagi halvasti arvaks.

Alustagem algusest ja kõigepealt soovin avaldada oma siirast heameelt selle üle, et olen Gruusiast jõudnud tagasi meie suurele kodumaale Euroopa Liitu, kus kõik rahvad on omavahel sõbrad; kus ei tunta rassivaenu; kus rikkust on nii palju, et üks ametkond võib maksta toetusi selle eest, et toodetaks üleliigset teravilja ja seesama ametkond kaks korrust allpool maksab toetusi selle eest, et üleliigset teravilja hävitada; kus kuue kuni kümne viisaastaku pärast on katkuna vaenupisikut kandev rahvuslus isegi oma mõõdukas vormis internatsionalismi vaimu poolt lämmatatud, visatud ajaloo prügikasti kui 19. sajandi väärkonstruktsioon! Ja siis me kõik joome limonaadi (loomulikult suhkru- ja gaasivaba, sest tolleks ajaks on nii kahjulikud ained keelatud)!

Tsoonid

Siinkohal tuleks siiski arvestada, et mitte kogu Euroopa ei ole Euroopa Liit ja meie kodumaa on nii suur ja võimas, et rumal oleks mõtestamisega peatuda pelgalt selle juures. Ungari asupaika on kirjeldatud mitmeti. Enamasti peetakse seda osaks Kesk- ja Ida-Euroopast, mis omakorda omab erinevaid tähendusi, sest raske on sellele piire seada. Kas näiteks Leedu kuuluks sinna? Miks? Või miks mitte?Või piirduda Visegradi grupi riikidega (Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari)? Või sootuks on tegemist suurema Kesk-Euroopaga, kuhu kuuluvad ka Saksamaa ja Šveits, aga miks mitte Sloveenia? Erinevaid võimalusi on mitmeid.

Kultuur

Sloveeniaga

Sloveeniata

Ida-Euroopa CIA Factbookis

Kultuuri järgi võiks ju ka Eestit pidada mingi teooria kohaselt Kesk-Euroopa riigiks. Küllap aga rahuldame meie ÜRO liigitusega, kus Euroopa on suuresti jaotatud Külma sõja aegse maailmajaotuse järgi, kuid meie oleme pandud Põhja-Euroopa kategooriasse. Mõne teise Külma sõja aegse maailmajaotuse järgi oleme samas ju isegi Ida-Euroopas. Erinevad teaduslikud institutsioonid, organisatsioonid jms näevad asju oma pilguga. Ja sellega ei pruugi jällegi nõustuda teised. Iga inimene võib mõnd kriteeriumit oluliseks pidades oma teooria luua ja siis selle järgi riike või piirkondi vastavalt liigitada regioonideks või piirkondadeks. Eks see kõik üks osake geopoliitikast olegi. Neid erinevaid versioone on ju tohutult palju!

ÜRO liigitused - punane Ida-Euroopa; sinine Põhja-Euroopa

Erinevaid liigitusi pakub ka Edward Lucas, kes toob välja näiteks mustlaste Euroopa (kuhu ka Ungari kuulub).

Üks isik, kes on Eestis viimastel aastatel tuntust kogunud sellega, et ta on Eesti esileedi mees, väitis 14. detsembril 1999. aastal Rootsi Rahvusvahelise Suhete Instituudis peetud kõnes, et Eesti on Põhjala riik. Sellega võib nii mitmeski mõttes nõustuda, kui silm pigistada selles osas, et lätlastega oleme 700 aastat Liivimaad jaganud ning et meie saatus ja ajalugu sel perioodil võrdlemisi äravahetamiseni sarnased on olnud. Kui me aga koos Põhjalasse saame kuuluda, pole ju sellel ka häda midagi. Oma väidet kaitses ta argumendiga, et Eesti on jõulumaa, kuulub jõulude kultuuri:

„We live in Yule-land, the area where one and the same word signifies both the birth of Christ as well as the solstice, the return of the sun, one of the two highpoints in the pre-Christian Calendar of the hyperboreans. Jõulin Estonian, Joulu in Finland, Jul in Sweden, Norway, Denmark and Jol in Iceland. On the British Isles, Yule. AtYule-tide, Jultid, Jõuluaeg, we burn the Yule-log, a symbol of warmth and light at the darkest and coldest of times. The Yule-swath that extends from Iceland and Britain through the Scandinavians to the Finnic lands that include Estonia, ends there. In Latvia Yule is Ziemastvetki, in Lithuania Kaledos, in Russia Rozhdestvo.“

Mulle see jõulumaa teooria meeldib, kuid siinkohal ma ütlen, et ei tasuks peatuda üksnes sõna "jõulud’" kasutamise või mittekasutamisega. Võttes arvesse kõik need riigid, mida üks või teine organisatsioon või instituut peab Ida-Euroopaks, kasutatakse üht sõna veel, millel on alati üks tähendus. Tegemist on sõnaga "kurva", mille kirjapilt võib olla veel ka "kurwa" (poola k.), "curva" (rumeenia k.) "курва“ (vene, valgevene, ukraina, bulgaaria, makedoonia ja ehk ka serbia, kus kasutatakse tegelikult nii kirillitsat kui ka ladina tähestikku). Eestis seda sõna ei kasutata. Või no vähemalt mitte selles kontekstis. Meil on ta sõna „kurb“ omastavas käändes. Me kasutame seda sõna ka tegelikult nii nagu seda tehakse Skandinaavias ja Lääne-Euroopas – kurvi mõistes. Tegelikult pole sõna "kurva“ läti ja leedu keeles päris ametlik sõnaraamatusõna, kuid seda kasutatakse laialdaselt. Seepärast on märgitud need riigid oranžiga. Lätit ja Leedut võib pidada Kurva-Euroopa piirialaks, mis sellegipoolest on kurvakultuurist tugevasti mõjutatud.

Euroopa maad, kus "kurva" ei tähenda kurvi, vaid, noh, midagi sootuks muud

Miks see sõna "kurva" nii oluline on? Oluliseks on see saanud just nimelt seetõttu, et seda kasutatakse tihtilugu situatsioonides, kus midagi äkitselt ja ootamatult halvasti läheb. Ehitusel kukub tellis varbale või mees, kes pidi redelit hoidma, läks selle asemel soojaku taha päikesevarju suitsu tegema ja teine mees koos värvipotiga alla sadas. Või objektijuht oli toonud üheksase ventiilitihendi asemel kuue-poolese või tihendi asemel sootuks mingisuguse odava Albaania alumiiniumsulamist kinnituskolbijuraka, mis niikuinii kuhugi ei kõlba. Aga et demograafiline situatsioon on selline, nagu ta on ja meie suure kodumaa idaosast minnakse ikka lääne poole üldfüüsilist tööd tegema, siis seda sõna kostub tellingutelt üha enam. Ja lääne inimesed võivadki seostada idast tulnud inimeste ühist nimetajad just selle sõna kasutamisega. Kuid meie.. meie seda ei tee! Ja nõnda pole me nemad. Vähemalt enda teada. Ja nõnda liigubki Eesti Põhjalasse!

Lõpetuseks võin ma öelda, et olen enda geopoliitilise asukoha lahti mõtestanud. Ma asun Kurva-Euroopa lääneosas ja enda kurvikultuurist sootuks väljas. Igatahes ma loodan, et ma kellegi nüüd selle postitusega teenimatult liiga ei teinud. Need riigid ju meeldivad mulle kordades enam kui läänepoolsed igavad kurvikultuurimaad. Seetõttu ei tasuks seda lugeda kui tõsiteaduslikku geopoliitikaajakirja - tegemist on  ju meelelahutusliku veebiväljaande Gruusia24 tütarportaaliga.

Peatse kohtumiseni!



Raisk!